Raamatu peategelane oli kaptenkomandör Nikolas Batrian. Ühel saatuslikul päeval sai Batrian kõrgemalt juhtkonnalt ülesande korraldada õppepommidega õppehäire. Tegelikult anti tema käsutusesse tuumapommid. Need hävitasid ookeanisügavuses oleva ookeaniinimeste tsivilisatsiooni. Välja merepinnale ilmusid miljonid surnud mehed, naised ja lapsed. Süüdlaseks toodi Batrian, kes arreteeriti koos oma mitmetuhandelise meeskonnaga. Teda süüdistati ookeaniinimeste vastu sooritatud tuumaholokaustis. Järgnes kohtuajaloo pikim kohtuprotsess, kuna ei leitud ühtegi elusat tõendit ookeaniinimesest. Ühel päeval põgenesid Batrian ja tema sõber kaptenleitnant Stajanovic vanglast ja läksid ise otsima ookeaniinimest, et pääseda ära sealt üksildasest ja hirmuäratavast Alligaatoriarkaadiast. Nende otsingud olid täis seiklusi, kuid ka läbipõrumist. Kuna nad andsid vanglast põgenedes vande, et kui nad ei leia mida otsivad,
Lapsed Britta, Orest ja Phyl. Ema tahtel ei pidanud poegadest saama meremehi. Romaani tegevuspaigad: Allveelaevade hävitaja, kindlusvangla Alligaatoriarkaadia, Saurusesaared, helikopter Atlandi ookeani kohal Ühel saatuslikul päeval sai Batrian viitseadmiralVelagio Malevinilt, kes töötas sõjalaevastiku juhtimiskeskuses ja oli Batriani ülemus, ülesande korraldada õppepommidega õppehäire. Tegelikult anti tema käsutusesse tuumapommid. Need hävitasid ookeanisügavuses oleva ookeaniinimeste tsivilisatsiooni. Välja merepinnale ilmusid miljonid surnud mehed, naised ja lapsed. Ainsateks tõendusteks toimunust jäid fotod, sest inimolevusteks peetute laibad aihtusid. Tuuker Stajanovic sukeldus ookeanipõhja ja leidis sealt purustatud linna, milles majad meenutasid kaldapääsukeste pesi. Batüskaafi, mis oli 9000 m sügavusel ookeanipõhjas, illuminaatori taha ilmus inimnägu. Nooruk oli tugeva voolujoonelise kehaga, mida kattis hõbedane nahk. Olevuse keha näis haakuvat veega
annaabi.ee 
