Need hävitasid ookeanisügavuses oleva ookeaniinimeste tsivilisatsiooni. Välja merepinnale ilmusid miljonid surnud mehed, naised ja lapsed. Süüdlaseks toodi Batrian, kes arreteeriti koos oma mitmetuhandelise meeskonnaga. Teda süüdistati ookeaniinimeste vastu sooritatud tuumaholokaustis. Järgnes kohtuajaloo pikim kohtuprotsess, kuna ei leitud ühtegi elusat tõendit ookeaniinimesest. Ühel päeval põgenesid Batrian ja tema sõber kaptenleitnant Stajanovic vanglast ja läksid ise otsima ookeaniinimest, et pääseda ära sealt üksildasest ja hirmuäratavast Alligaatoriarkaadiast. Nende otsingud olid täis seiklusi, kuid ka läbipõrumist. Kuna nad andsid vanglast põgenedes vande, et kui nad ei leia mida otsivad, siis pöörduvad tagasi vanglasse ning seda nad tegidki. Toimus järgmine kohtuistung ja ookeaniinimese leidjale pandi autasuks välja 10 miljardit krooni. Ookeaniinimene leiti ja temast filmitud video näidati kohtule. Kohtuotsus kuulutas Stajanovici ja tema meeskonna vabaks
Malevin soovis ilmselt Batriani süüdimõistmist, viidates sellele, et kuritegelik ebakompetentsus on tal juba geenidega kaasa saadud. Otsuse langetamine lükati siiski edasi. Ühel päeval, peale seda, kui Stajanovic oli viibinud üliranges kartsas valvurile keretäie andmise eest (Stajanovic rippus treeningu vaheajal lae all, kust oli võimalik näha järve kaldaid. Valvur tulistas ta alla), otsustasid Batrian ja tema sõber kaptenleitnant Stajanovic vanglast põgeneda ja minna ise otsima ookeaniinimest, et pääseda ära sealt üksildasest ja hirmuäratavast Alligaatoriarkaadiast. Siiski põgenemisplaan jäi seekord täide viimata. Järjekordsel kuulamisel, kuhu laevameeskonnad sõidutati, kohtuotsuseni ei jõutud. Stajanovic ei andnud alla ja käis Batrianile põgenemisplaaniga peale. Otsustati teha seda ajal, millal alligaatorid peavad pulmi ja ei ründa. Nad viisid otsuse täide ja põgenesid jäätme- kanalisatsiooni kaudu. Nende ookeaniinimese otsingud olid täis seiklusi. Pääsenud
annaabi.ee 
