Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Ookeanid on tähtsaimad veeökosüsteemid tänu suurtele mõõtmetele, kuid ei tohi unustada mageveekogusid. Kuni 1950: “Inimene ei suuda mõjutada ookeani”. Pärast seda kui Prantsusmaa ja NL katsetasid aatompommi õhukeskkonnas, avastati, et radioaktiivsete ühendite kontsentratsioon on kõrgenenud üle kogu Maa. Need ained saavutavad tasakaalu ookeanides sadade ja miljonite aastatega.
Ookeanides on päikesekiirgus kättesaadav vaid veepinna ülemistes kihtides ning sellest tulenevalt on valdav osa maailmamere faunast ja floorast koondunud samuti ülemistesse veekihtidesse. Vaatamata väga ebasoodsatele tingimustele leidub aga elutegevust ka sügaval merepõhjas.
Ookeanide kohal on veeauru sisaldus alati suurem kui maismaa kohal.

Ookeanides on esmased tarbijad näiteks: meriroosahvenad, mudahüpik, papagoikalad, vähilised, krevetid, korallid, kiviahvenlased, riffkalalased, limakalalased, lendkalad, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, rõõeskarbid, nuivähid, austrid jne.
Ookeanid on meie planeedil elusorganismide suurim “hoidla”. Meredes on elu äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest, merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees hõljuvad.
Ookeanid on ühtekokku omastanud ligi 48% aastate 1800 ja 1994 vahel inimeste poolt õhku paisatud süsinikdioksiidist. Ookeanide süsinikdioksiidi mahutavus sõltub eelkõige vee temperatuurist ja olemasolevast süsinikdioksiidi hulgast.

Ookeanidest – maismaast kuulus siis kaitse alla 12% (sh arvestamata suurt kaitseala Antarktika mandril) (Boedeker et al, 2010). 2010. aasta seisuga oli merekaitsealasid juba 5880, mis on üle 150% rohkem kui 2003. aastal.
Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas.
Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete areaalid –sellest räägivad nii nende pangasmäestikuline reljeef, kui arvukad madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad.

Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral.
Ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa). Nt: Islandil, Uus-Meremaal Kaldeera ehk hiidkraater- vulkaani tipu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga
Ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja erigraniitsest magmast.

Ookeanides on suurim mandrite äärealadel (>90) ja väikseim suurte ookeanide keskosas < 35. 30. Primaarproduktsiooni limiteerivad tegurid maismaa ja vee ökosüsteemides.
Ookeanide rannikuil on mõned puud kohastunud soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda mangroovtihniku.
Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi.

Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks.
Ookeanides on tipptarbijad näiteks: Hailised (sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), raid, tiibkala, noolhaugid.
Ookeanides on keskkonnatingimused (soolsus, temperatuur jne) üldiselt väga ühtlased, võrreldes mageveekogudega.

Ookeanid on suletud kilomeetripaksuse jääkattega, hiiglaslikud liustikud limpsavad oma keeltega kontinente.
Ookeanides on vesi pidevalt liikvel Ookeanides on hoovusi, mille toimel suur hulk vett liigub ümber maailma.
Ookeanidel on aga tunduvalt väiksem albeedo kui mandritel ja seega ei neela Maa enam nii palju soojust.

Ookeanid – neelavad väga tugevalt päikesekiirgust, kosmosest vaadatuna tunduvad veekogud tumedad.
Ookeanidel 10 - 15*C ja mandril 40-60*C • Polaarvööde- maksimum augustis ja miinimum märtsis.
Ookeanides on suurim mandrite äärealadel (>90) ja väikseim suurte ookeanide keskosas < 35.

Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5 % e. 35‰. Iga organism sisaldab soolasid.
Ookeanide keskahelikud on intensiivsete kivimkeskkonna venitus e. lahknemispingete
Ookeanide rannikuil on mõned puud kohastunud soolases ja vesises keskkonnas.

Ookeanide pinnavetes on ammooniumi hulk väike ja vetikad kasutavad nitraate.
Ookeanide saastumist on täheldatud igal pool üle kogu planeedi.
Ookeanid on meie planeedi tunnusmärk.

Ookeanid täis on tuumkütuseks kasutada.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun