Maa kui süsteem (Geograafia 2. kursus)
laava ja tuha kihtidest. Sageli murrab tugeva purske korral magma end
maapinnale ka kesklõõrist hargnevate lõhede kaudu, moodustades vulkaani
nõlvale parasiitseid šlakikoonuseid.
b. kilpvulkaanid, tekivad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese vikoossusega
aluselisest ehk basaltsest magmast. Magma on hästi voolav ja moodustab lameda
vulkaanikoonuse. Vulkaani ehitus on vahelduv tardunud laava kihtidest.
c. lõhevulkaanid tekivad ookanilaamade lahknemisel ookeanide põhjast. Magma on
jõudnud maapinnale maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslike lõhede kaudu.
10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast
kujutavad:
a. lõõmpilved, kuumadest gaasidest ja tefrast koosnevad vulkaani nõlva
pidi kiirelt alla liikuvad tulikuumad pilved. Üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud
nähtusi. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus
annaabi.ee 
