sugurakud gonaadide juures, suguorgani somaatiliste rakkudega vaheldumisi. Idurakud (tulevased munarakud) koonduvad gonaadi perifeersesse ossa, ümbritsetakse kortikaalsete epiteeliväätidega, mis arenevad folliikuliepiteeliks. Folliikuliepiteel muutub mitmekihiliseks – tekib granulooskiht ja teekarakud. Teeka-ja granulooskihi rakud ümbritsevad idurakku ning moodustavad munaraku folliikuli, mis toodab steroidhormoone. Iga folliikul sisaldab ühte sugurakku – oogooni. Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid) Emassoo geneetilised faktorid on R-spondin1, β-kateniin ja Wnt4. Wnt4 represseerib isasgonaadi tunnuste arengut emasgonaadides. Wnt4 ja Rspo1(R-spondin1) toimivad β-kateniini produktsiooni tagamiseks. β-kateniin blokeerib Sox9 sünteesi, aktiveerib Rspo1 ja Wnt4 (positiivne tagasiside) ning indutseerib munasarjade arengurada.
primaarsed ootsüüdid. 28. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). Paljunemine: Loomad, kes toodavad korraga palju mune (merisiilikud, konnad, kalad, tekitavad oogoonid igal aastal uue kohordi munarakke; imetajatel aga õnnestub kogu elu jooksul toota vaid väheseid munarakke, neil lõpeb oogoonide paljunemine varases embrüonaalses eas. VIII nädalaks 600,000 oogooni V kuu 7,000,000 primaarset ootsüüti 9 Vastsündinul ca 1-2 miljonit ootsüüti Puberteediks alles ca 300,000 ootsüüti, edasi number langeb drastiliselt sõltuvalt vanusest ca 400 tegelikult ovoleerub Kasvamine: Peale aktiivset paljunemisfaasi sisenevad oogoonid meioosi
annaabi.ee 
