Punavetiktaimed
neid leida Läänemere lääneosast. (Trei, 1991)
SIGIMINE
Punavetikad võivad paljuneda nii spooridega, sugulisel teel kui ka vegetatiivselt. Nende sigimine on
iseäralik kõikidest teistest taimerühmadest. Peamiseks põhjuseks on see, et paljunemisrakkudel
puuduvad viburid. Sugutu paljunemise juures tekivad sporangiumides üksikult või nelja kaupa
spoorid, mida nimetatakse vastavalt monospoorideks ja tetraspoorideks. (Trei, 1991)
Võrdlemisi keerulist sugulist paljunemist nimetatakse oogaamiaks. Emassuguorganis, oogoonis
areneb ainult üks munarakk. Oogoon on varustatud trihhogüüniga, erilise jätkega, mis püüab
liikumatuid isassugurakke(spermaatsiume). Trihhogüünil toimubki viljastamine. Viljastatud
sügoodist arenevad karpospoorid. Diploidsed karpospoorid väljuvad vette ja kinnituvad veekogu
põhja, kus nad hakkavad arenema uuteks diploidseteks taimedeks, millel reduktsioonijagunemise
tulemusel arenevad haploidsed tetraspoorid. (Trei, 1991)
PUNAVETIKAD EESTIS
annaabi.ee 
