jämedateraline liivakas setend. Tavaliselt on see nõrgalt tsementeeritud või päris pude. Tugevalt tsementeeritud erimid on haruldased ja moodustavad vaid 20-30% kivimi kogumassist. (Viiding 1984: 17) 2. FOSFORIIDI KASUTAMINE Tartu Ülikooli professor Carl Schmidt juhtis 1861. aastal tähelepanu oobolusfosforiidile kui fosforväetiste võimalikule toorainele ja selle kergele rikastatavusele sõelumisel. Sealtpeale algas fosforiidi teaduslik uurimine. Oobulusfosforiidi tõsisem uurimine algas aga alles pärast 1. maailmasõda (Lauringson, Reier, 1981). 1920. aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" ja Tallinna lähedal Iru küla juures alustati uuringuid. Tööd kestsid kaks aastat, mille tulemusena anti oobolusliivakivile hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. Piiritleti Ülgase maardla ja 1924. aastal alustas seal tööd esimene kaevandus ja rikastusvabrik. Toodeti taimekasvu vähesel määral soodustavat fosforiidijahu
Kambriumis ilmusid järgmised selgrootute loomarühmade esindajad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, molluskid. Samuti tekkisid vähilaadsed trilobiidid ning lukuta käsijalgsed. Ladestu kivimid Kambrium jaguneb Alam-, Kesk- ja Ülem-Kambriumiks. Kogupaksus jääb enamasti 80-120 m vahele. Alam-Kambrium sinisavi ehk Lontova kihistu sinisavi. Kesk-Kambrium liivakivid. Ülem-Kambrium liivakivid fosfaatse karbipuruga, mis moodustab oobulusfosforiidi läätsjaid lasundeid. 4 Ordoviitsium Geoloogiline olustik Ordoviitsiumi ajastu hõlmab geoloogilise ajavahemiku 488-443 miljonit aastat, seega kestis see 45 miljonit aastat. Proterosoikumi lõpul alanud Rodinia ülimandri lagunemine oli poolel teel. Gondwana hiidmandrist eraldunud Laurentia, Baltika, Siber ja Kasahstan olid üksteisest kaugenemise staadiumis. Kõik mandrid,
annaabi.ee 
