Eesti aluspõhja stratigraafilises liigestuses on see tuntud Pakerordi lademe Kallavere kihistuna, mis omakorda on jagatud kihistikeks. (Raudsep jt, 1993) Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete e oboliidsete brahhiopoodide (Ungula, Schmidtites) jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumit kvartsliivas. Fosforirikkad on lukuta käsijalgsete kodade poolmed ja nende tükid (joonis 1). Setend on karbipoolmete tumedast värvusest tingitult kohati tumehall ning meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (joonis 1). (www.ut.ee) Pärast rikastamist on fosforiidimaak lähteaineks fosforväetistele, nagu fosforiidijahu, superfosfaat ja granuleeritud superfosfaat. Peale selle toodeti superfosfaadi tootmisjääkidest „valget tahma” kummitööstusele ning naatriumsilikofluoriidi taimekahjurite tõrjeks. (Lauringson, Reier, 1981) 1. MIS ON FOSFORIIT? Fosforiit ehk oobolusliivakivi mineraalne koostis on suhteliselt vaene: kaks põhilist komponenti on
inimasustus. Peale selle veel lõhkeaine gaasid. Nende kogus ulatub aastas 15 mln m3- ni. Pealmaatöödel tehtaval tavalisel lõhkamisel eraldub kuni 60 tuhat m3 lõhkegaase see on piirkonnas, kus läheduses puudub inimasustus. Kaevanduste ja karjääride lõhipiirkonnas on ordoviitsiumi põhjaveekihtide hüdrodünaamiline tasakaal rikutud, mille tulemusel on kuivanud joogiveekaevud maapiirkondade paljudes kaevudes. Fosforiit- ooboluskonglomeraat. Fosforiit on kollaka või hallika värvusega liivakas settekivim, mis koosneb kahest komponendist kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. Eest fosforiit on tekkinud ligi 50 miljonit aastat tagasi kambriumi ajastu lõpul ja ordoviitsiumi alguses veekogudes settimise teel. Eestis leidub fosforiiti Põhja-Eestis Maardu, Toolse, Aseri ja Lääne- Kabala piirkonnas. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste toorainena. Praegusel hetkel
annaabi.ee 
