Miko Ode (Jevdokia Kanniste) 18571924 Miko sündis 1857. aastal Matsuri külas. Tema ema Hedo oli hea laulik, käis paljudes pulmades vasknaiseks. 12. aastaselt hakkas Ode karjuseks, 25. aastaselt sai ta Helbi külla mehele, kellel oli juba 6 last. Pere oli vaene, elatise saamiseks kudus ta kangaid ja vöösid. Enamike laule õppis Miko oma emalt, lauldi pikki laule, koos onunaise ja onutütrega. Ta võttis osa lauluvõistlusest, pulmades ja kirmestel. Jakob Hurt kirjutas temalt Petseris olles 1903. aastal kokku 20 720 värssi, kõige pikem laul sisaldab 546 värssi. Miko suri 1924. aastal. Tänan vaatamast! :)
Sündmused:tegevuse pingestumine 1.Taani saabumine Tallinnasse 2.Tuttavatega kohtumine 3.Roosi Marta juures Taavi peitmine 4.Ilme saabumine Tallinnasse. Taavi kohtumine Ilme ja pojaga. 5.Teeleasumine ranna poole 6.Heinaküünis peitmine 7.Taavi minek Marta koju. Taavi vangistamine. 8.Ilme ja poja ärasõit Soome 9.Taavi vahistamine 10.Taavi viimine tema töökohta Kulminatsioon: Taavi põgeneb Pinge langus: 11.Taavi varjab end 12.Evaldo onu ja onunaise juures peatumine 13.Taavi minek Piiibu Eedi tallu 14.Kohtumine Leonardi ja Eduardiga. Tõe kuulmine. KONFLIKT:Taavi tahtis perega Soome põgeneda LAHENDUS:Tema naine ja poeg olid kinni võetud. TEGEVUSPAIK: Tallinn Autori juhtmõte: Mida pidid inimesed läbi elama II MS ajal. Koosta tegelassuhete kaart. Kirjuta tegelaste nimed. Ühenda need omavahel nooltega. Nooltele kirjuta nende omavahelised suhted. KESKNE TEGELANE : TAAVI RAUDOJA Eedi-Taavi kaaslane Lembit-Taavi poeg
Thornfieldi omanik, kellel on dramaatilne satub Thornfieldist põgenemisel. Hiljem minevik ning kes varjab oma mõisas sünget selgub, et need on ta sugulased. John teeb saladust. Jane`ile abieluettepaneku. Bertha Mason - hullumeelne naine Kokkuvõte Lapsepõlv Elu Thornfield`is Jane Eyre kasvas orvuna üles oma onunaise Hiljem läks Jane guvernandiks Thornfield jõukas majas. Tädi Reed ei sallinud teda, Hall`i. Selles suures ja sünges mõisas leidis tädipoeg John aga lausa vihkas. Oma neiu inimesed, kes temast hoolisid ja teda otsekohese ja kirgliku loomu tõttu oli tädil austasid
Lehmi lüpsti lüpsimasinatega. Juba hakkasid eestlased kodumaale sõitma. Ka nemad tegid avaldse ja 1956 a. sügisel oli neil luba käes. Ilmarit ei tahetud lubada, kohaliku sovhoosi direktor oli teda ikka igati mõjutanud, aga ega keelata ei saanud. Nii siis algustasid nad sõitu 25. jaanuaril 1957 ja olid Tartus 2. veebruaril. Terve küla oli neid saatmas, olnud isegi kahju oli neil olnud lahkuda. Kiltsi jaamas oli onu neil vastas, nad elasid 2-nädalat onu-onunaise juures, siis sai Ilmar tööle Kadila puidutööstusesse tisleriks. Seal elasid nad kuni juuli lõpuni ja siis said nad tulla Ilmari isakoju Põikvale. Siis oli see Pikmetsa küla. Siberis oli nende aadress: Krasnojarski krai rajoon , Tubinski sovhoos. 1PM: Ats Bachman
annaabi.ee 
