Ühiskonnaõpetus II
tagada täisväärtusliku elu pikemaks perioodiks, mitte leevendada vaid ajutiselt rahalist puudust. Näiteks töötatakse välja
vanuripoliitika ja perepoliitika, mis sisaldavad lisaks rahalistele hüvitistele ka eluasemeprogramme, päevahoiu- ja
meditsiiniteenuseid, sotsiaalset rehabilitatsiooni, paindlikke hõivevõimalusi, kohalikku ellu kaasamise programme ning muud
taolist.
Sotsiaalpoliitikas on säilitanud olulisuse ka traditsioonilised abivajajad need, kel ontoimetulekuraskused. Sagedamini satuvad
siia gruppi pikaajalised töötud, üksikvanemapered, üksi elavad süvavanurid. Kui neil lisaks sissetulekule puudub ka eluase või
vajavad nad toimetulekuabi, on võimalik kasutada mitmesuguseid hoolekandeteenuseid
Võitlus tööpuudusega kuulub tänapäeval enamike valitsuste prioriteetide hulka. Euroopa Liidus oli keskmine tööpuuduse määr
2002. aastal 7,7 protsenti, mis on USA ja Jaapani tööpuuduses määrast ligemale 2 protsenti kõrgem