Referaat: Mutageenid minu elus.
Siit ka põhjus, miks progressiivne teadlaskond võitleb atmosfääri
radioaktiivse saastamise vastu.
Erinevad DNA molekuli piirkonnad on kiirgusele erineval maaral tundlikud (,,mutabiilsed" ja
,,stabiilsed" geenid). Paljud autorid on näidanud, et kõige tundlikum kiirguse suhtes on DNA
interfaasis, kus toimub DNA replikatsioon. Kiirguse mutageenne toime oleneb nii keskkonna
teguritest (temperatuur, hapniku kontsentratsioon jt.) kui ka organismi füsioloogilisest
seisundist (ontogeneesistaadium, sugu, gametogeneesi faas jt.).
Keemiliste ainete mutageense toime uurimisele asuti juba 1934. aastal (V.V. Sahharov, M.J.
Lobasov). Hiljem (1946 - 1948) saadi tugevatoimelised supermutageenid (I.A. Rapoport, C.
Auerbach). Keemilised mutageenid võib toime järgi jaotada kahte rühma:
1)DNA ga ühinevad ained;
2)DNA replikatsiooni mõjutavad ained.
Üldiselt on keemilised mutageenid märksa spetsiifilisema toimega kui ioniseeriv kiirgus.
Nende nomenklatuur
laieneb iga aastaga
annaabi.ee 
