Soome lahe rannikumadalik
Näiteks Jõelähtme vallas asuvale Ülgase looduskaitsealale jääb Ülgase pank,
mille kõrgem osa - Hõbemägi - on iidne ohverdamispaik ja mille alumises osas võib leida
Eesti esimese fosforiidikaevanduse säilinud käigud. Käikude suudmeid katab pankmets ning
käikudes on nahkhiirte talvituspaik. Ida-Virumaal asuvale Ontika maastikukaitsealale jääb
Põhja-Eesti pikim ja kõrgeim pank (Saka-Ontika-Toila), millele on samuti iseloomulik panga
jalamil kasvav liigirikas pankmets. Ontikast ida poole Valastele jääb Eesti kõrgeim juga (30
12
m). (Kink 2006) Seal laskub Kaasikvälja paekraavi vesi 54 m kõrguse Ontika panga servast
alla. Joa kõrgust on aja jooksul korduvalt mõõdetud ning see on varieerunud 26-32 meetrini.
Kuigi juga on kunstlik, loetakse seda siiski Eesti suurimaks (Suuroja 2004). Kõige efektsem
on juga kevadeti, kui veetase on kõrge, suvel võib see ka täiesti kuiv olla (Aaloe, Miidel
1967)
annaabi.ee 
