GEOLOOGILINE EHITUS
Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. See on üks suuremaid kulutusastanguid kogu
tasandikulises Põhja-Euroopas, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning ulatub idas
Laadoga järveni Venemaal. Põhja-Eesti paekallas lahutab Harju ja Viru lubjakiviplatoosid Põhja-Eesti
rannikumadalikust. Selle serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu enamasti sakiline, Loode- ja Kirde-Eestis
ulatub ta paiguti mereni, moodustades panku. Kõrgeim pank asub OntikaI, 56 m üle merepinna.
5.PINNAMOE KUJUNEMINE
Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood?
Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste
protsesside tulemusel. Mandrite triivist tulenevalt on meie territoorium olnud kord väikestel, kord
suurtel laiuskraadidel (joonis 5.1). Kord on ta olnud merede poolt üle ujutatud ning siis taas
maismaana arenenud. Seetõttu on Eesti ala pinnamoodi kujundanud väga erinevad protsessid.
annaabi.ee 
