Ajalugu Vana-Rooma
jõuka mad ja kaubanduslikult arenenud jne.
Lääne provintsid jäid ida provintsides arengust maha.
Selles olukorras sai Roo ma keisriks C onstantinus Suur. C onstantinus rajas i mpeeriumile uue
pealinna, mis sai ni meks Konstantinoopol. Ta hakkas ise sealt valitse ma, ta m ääras endale
kaaskeisri(valitseja) Roo ma. Sellega seoses l õhenes Roo ma i mpe erium kaheks , lääneroo ma
keisririigiks , keskusega roo mas ja idaroo ma keisririigiks, keskuse ga B ütsants. C onstatinus oli
esi m ene kesier kes võttis vastu ristiusu, tema ajal sai ristiusk lubatud usuks ja 4.sajandi l õpus
juba roo ma riigiusuks. Konstantinoopolist sai suur ristiusu keskus Roo ma k õrval.
4.sajandi teiseks pooleks oli lääneroo ma muutunud üsna haavatavaks just sellel hetkel leidis
aset niini metatud suur rahvaste rändamine.
LääneRoo ma ida piiride taga elasid paljud ger maani h õi mud. Seni suutsid roo mlased neid
üsna edukalt tõrjuda. 5