Esimesel korrusel talupoegliku töötlusega kivifassaad, mida korrus ülespoole, seda rafineeritumaks muutub töötlus. Nähtus, millega on vihjatud antiikaegsele golosseumile. Väga jõuliseks kujunesid ka garniisid, lopsaka hammaslõikega. Algmõõtmeks oli ikkagi inimene, siis sissepääs on üks paljudest avadesi, ulatub maani, ei ole miskit jumalikku ega kõrget, lihtsalt läbikäik. 20. Kes ja millal ehitas Rooma Peetri kiriku renessansiaegse hoone? Mis on sellel erilist? Mis onsellel ühist Firenze toomkirikuga? Michelangelo 1546-64. Kavandas antiikroomaliku kupli. Firenze kuppel märgib vararenessansi sündi. Eeskujuks Rooma Panteon. 21. Kes, kuhu ja millal lasi rajada Versailles´ lossi ja pargi? Prantsuse kuningas Versaille linnakesse. Põhimõttel kõik teed viivad rooma. E. Versaillesi. Rajati Jules Hardouin Mansardi ja Louis le Vau projekti järgi. 1661- 1710. 22. Kes kavandas Louvre´i idafassaadi 17. sajandil. Kuidas avaldub selles prantslaslik barokk? Mison
ainus olulisem tunnus on põhjapõdrapidamine ja kõik muu sekundaarne. On selge, et kultuuris on olulised paljud muudki elemendid ning eri faktorite kombinatsoon moodustab maailmapildis-identiteedilise kogumi. Peterburi teadlane Tatjana Sem arvas, et neenetsi maailmapildis ei mängi põhjapõder nii suurt rolli kui tunguusidel, sest neenetside peamised jumalad ei kehastu põhjapõdras. Siinkohal tuleb aga folklooris puuduvad otsesed põhjapõdrana kehastunud jumalad, onsellel loomal väga oluline koht inimeste igapäevases religioosses käitumises, alates tabudest kinnipidamisest ja lõpetades ohverdusriituste läbiviimisega. Kuid põhjapõdra ning inimese suhe võib siiski olla käsitletud teatud võtmesümbolina handi ja nenetsi kultuurilise identiteedi tõlgendamisel. Nii näiteks pole põhjapõtradel taigaaladel erilist majandusliku rolli. Ometi peavad ka taigas elavad handid ja neenetsid kõige olilisemaks loomaks põhjapõtra. Mitme uurija
annaabi.ee 
