Filosoofia
enamik meist hukkub, küsib filosoofialektor Leo Luks
15. oktoobril möödus 160 aastat Friedrich Nietzsche (1844-1900) sünnist. Vaevalt on keegi filosoofidest
mõjutanud rohkem 20. sajandi vaimset kultuuri kui tema. "Mis ma tähendan, see on kirjutatud tuleviku mõtleja
uksele", väidab Nietzsche prohvetlikult. Tõepoolest ei saa võrrelda seda tagasihoidlikku tähelepanu, mida
Nietzsche teosed ja väljaütlemised tema eluajal pälvisid postuumse ausäraga. 20. sajandil onpea kõigil lääne
kultuuri avaramatel mõtestajatel (nt. Jaspers, Heidegger, Gadamer, Derrida, Adorno jne) Nietzschega tegemist,
Nietzschest on läbi imbunud nii kirjandus kui popkultuur. Näiteks Esto-TV kurikuulus "Vali kord" lõppeb otsese
viitega Nietzschele, mille kaudu antakse hinnang ühe partei taotlusele tõusta senisest poliitikast kõrgemale.
Ometi polnud Nietzsche elu- ja loometee sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks
Immanuel Kanti puhul
annaabi.ee 
