Eesti kirjandus I, kordamine
Sõjaaed, asjatu
surm, mõttetus.
Visnapuu elu oli kaunis raske ja vaene. Ta pingutas aastaid, et saada
lõpetada gümnaasium.
1917 läks Tartu Ülikooli õppima Klassikalist filoloogiat. Ei lõpetanud!
Pühendus kirjutamisele.
Visnapuu oli samuti kontrastide mees. Gailitil oli proosa, Visnapuul luule.
Enda sõnul ei kirjutanud mitte luuletusi vaid poeese - midagi luule ja laulu
vahepealset. Kõlapilt Visnapuule väga oluline. Luuletused kubisesid
onomatopoeetilistest loodusehäältest.
,,Jumalaga Ene" - täis kõlataotlusi. Selgelt pingutab üle
onomatopoeetikaga. Püüab matkida linnulaulu.
Ajaluule - taustaks Saksa ekspressionism. Tähendas ajaluule seda, et
pöörduti kirjanduses tegeliku aja poole, mis meid ümbritses. Vahetult sellele
ajale reageerimine. Vahetus kriitiline reageerimine ajale, se eoli sünge,
pessimistlik, ekspressionistlik.
Kui rääkida Visnapuust, 1920 ilmus tal lausa kolm kogu: