EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
tekstisemantikaga.
Viitesuhete üle lausepiiri ulatumine on eriti iseloomulik deiktikutele, nt. Käisime linnas. Seal oli
palju rahvast.
• Leksikaalses semantikas eristatakse semasioloogilist ja onomasioloogilist lähenemisviisi.
Semasioloogiline lähenemisviis lähtub tähenduse uurimisel keelemärgist (vormist) ja küsib selle
tähenduse järele, nt. mida tähendavad eesti keele sõnad hädaabi või kiirabi.
Onomasioloogiline (kr. onomastikos ' nime- ') lähenemisviis lähtub denotaadist (e. referendist e.
mõistest e. sisust) ja uurib, missugused keelemärgid on selle tähistamiseks kasutusel. Küsib nimetuste,
tähistuse järele, nt. kuidas nimetatakse eesti keeles joodikut.
• Fraseoloogia
Tegeleb keele kujundlike püsiühenditega, mida säilitatakse keelekasutajate mentaalses leksikonis
tervikutena.
Praegune arusaam fraseoloogiast muutunud: kui varem käsitleti fraseologisme kui midagi erandlikku,
annaabi.ee 
