Onomastika, nimekorraldus
Nimekorraldust võib organisatsiooniliselt ja eesmärgiasetuselt jagada kaheks:
1) riiklik nimekorraldus -- seaduseelnõude jm õigusaktide väljatöötamine
nimede ja ametlike nimetuste kasutamise kohta, samuti eri õigusaktide
mõistekasutuse ühtlustamine sel alal; koostöö Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni nimekorraldussüsteemiga;
2) teaduslik nimekorraldus -- eriuuringud nimede ja muude nimetuste
teooria ning funktsioneerimise alal; koostöö rahvusvahelise
onomastikateaduse võrguga; nimede korrastamise põhimõtete väljatöötamine,
nimede ja muude nimetuste kasutamise ekspertiis.
Riikliku nimekorralduse eest vastutavad eeskätt riigiasutused
(Siseministeerium, Haridusministeerium, keeleinspektsioon, riiklikud registrid
jt), teadusliku nimekorralduse eest vastavad uurimisasutused (Eesti Keele
Instituut, Tartu Ülikool, Võru Instituut jt).
Nimekorralduse objektiks on nimed keelendite rühm, mille piiritlemine