Esiaeg
Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset.
Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud
tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud
puitlattidega. Katuseks said kas loomanahad või hiljem kaa oksad/rood, millest
viimased tehti saviga vettpidavaks. Varase Mesoliitikumi inimesed eelistasid
külmadel ja märgadel perioodidel muidugi onnidele koopaid, kuid soojad ja
kuivad ilmad meelitasid neid tagasi onnidesse. Inimeste aregn aga muudkui
jätkus- onnidesse hakkasid tekkima kolded, onnid läiksid tänu ehitusoskuste
paranemisele aina suuremateks ja tekkisid mitme koldega osad. Inimesed
hakkasid paiksetena põldu harima.
Eestis olid mesoliitikumi ajajärgul levinud enne vaiehitisi ja külasid püstkojad,
mille põhi oli umbes 6-7 meetrise läbimõõduga. Põrand oli kas maapinnal või pool
meetrit sügavamale kaevatud