Otsakon valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (teemant, kõvasulamvõi karastatud teras) ja võib olla kuuli-, koonuse- või püramiidikujuline. Enamlevinud mooduseks on kõvaduse mõõtmine otsakusissesurumise teel. Otsaku küllaltki suure koormusega sissesurumise tagajärjeldeformeeritakse plastse materjali pinnakiht jäädavalt. Pärast koormusekõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja seda suurem on jälg. Mida suurem onmaterjali kõvadus (ka tugevus), seda väiksem on tekitatud jälg. Elastsete materjalide korral, mis on plastselt vähe deformeeruvad, mõõdetakse kõvadust koormuse mõjudes.Kõvaduse mõõtmise meetodi valikul lähtutakse detaili/materjali eeldatavast kõvadusest (otsaku kõvadus peab olema mõõdetava materjali kõvadusest märgatavalt suurem), pinnaviimistlusest (pinnakareduse mõju), paksusest (kuni kümnekordne jäljesügavus), pinnakihi paksusest (nt pindkarastatud, tsementiiditud materjalid),
- katkevenivus A ja 4. Milline kõvaduse määramise meetod on kõige universaalsem(lubab mõõta materjalid kõvadest pehmeteni)- C)HB 5. Materjali tugevuse ühikuks on Nm/m 6. Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi? C)löögisitkus 7. Mis on dislokatsioon? B)kristallvõre joondefekt 8. Millised omadused ja kuidas muutuvad metalli kalestumisel? C)tugevus kasvab, plastsus väheneb 9. Mis onmaterjali eritugevus?- Rm/Rpo,2 10. Millised on materjali tööea (kestvustugevuse) näitajad?- C) väsimuspiir 11. Roomepiiri mõjutavad- B) sulamistemperatuur 12. Sulami metallitera suurus mõjutab esmajoones- B) sitkusele 13. Missuguse tugevusenäitaja järgi arvutatakse maksimaalselt lubatav pinge plastsete mat. Korral?-B)Rm 14. Mida isel. materjali Joung´i moodul?- A) vastupanu elastsetele deformatsioonidele 15. Mis on materjali dünaamilise katsetuse tunnuseks