Kolokvium 1 materjal
Kui anal¨ uu¨tiliselt esitatud funkt-
siooni y = f (x) korral ei ole funktsiooni m¨a¨aramispiirkond fikseeritud, siis funktsiooni
m¨a¨aramispiirkonnaks X loetakse k~ oigi nende argumendi x v¨a¨artuste hulka, mille korral
8
antud eeskiri y = f (x) omab m~otet. Olgu edaspidi lihtsuse m~ottes
Y = f (X).
Funktsiooni defineerimisel k~ oneldakse hulga X elemendile hulga Y elemendi vas-
tavusse seadmisest, kuid ei fikseerita vastavusse seadmise viisi, mille abil vastavus re-
aliseeritakse. Enam levinud funktsiooni esitusviisid on:
1) anal¨uu
¨tiline esitus valemi abil, mis n¨aitab, milliseid tehteid millises j¨arjekorras tuleb
teostada argumendi v¨ a¨
artusega, et saada vastavat funktsiooni v¨a¨artust;
2) geomeetriline esitus graafiku abil;
3) numbriline esitus tabeli abil;