Caston Bachelard`i „RUUMIPOEETIKA“
degusteerimiseks üha uusi võluvaid juustuviile.)
"Ruumipoeetika" I peatükk kannab nime "Maja. Keldrist pööninguni. Hurtsiku tähendus".
Bachelard ongi tubane filosoof. Tema ruum on tuumakeskne. Maja on tema maailm, vahel
harva tuleb ta sellest välja ja uneleb peegelsiledate järvede kaldal, metsade lõputuses, tähtede
säras, kuukiirte nukruses. Tundub, et lõpmatus valmistab talle hirmu. Maja all mõtleb
Bachelard eelkõige elamut. Mõisted oneiriline maja (uneline elamu), ülikelder, mittemaja
(talvine kosmos) on kõrvuti lihtsate kujunditega nagu lamp, trepp, meditatiivne ämblik,
hirmunud lepatriinu, kellatorni raske kardin ja selle vahelt helenduv lumi.
Bachelard'i maja on vertikaalne. Keldri ja pööningu vahel on paar korrust. Esimene korrus on
kõige asisem, sest ta on seotud tänavaga, sinna paneb ta elama filosoofid. Poeet elab
katusekambris, et olla lähemal tähtedele. Kelder on täis hiiri, lapsepõlve hirmusid, tolmunud
annaabi.ee 
