ENSV sõjajärgsed aastad
rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
Sundindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine
Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke
ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Lõplikult purustati omariikluse ajal väljakujunenud väikeriigi
majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mis koos nõukogude võimu taastamisega kaasnes stalinliku
majanduspoliitika ellurakendamine. Selle tunnusteks olid forsseeritud (kiirendatud) ondustrialiseerimine,
sundkollektiviseerimine ning plaanimajanduse juurutamine.
Sundindustrialiseerimine.
Eesti NSV põhitandriteks kujunesid põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Virumaa põlevkivibassein pidi
gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Sillamäele oli
rajatud salajane sõjatehas, sinna asusid elama sissetoodud võõrtöölised.
Masina- ja metallitööstuses laiendati ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma üleliiduliselt vajalikku
toodangut
annaabi.ee 
