Ulukibioloogia konspekt
Uurimine Eestis
Saarma toitumist Eestis kõige rohkem uuritud (15 000 junni). On uuritud veel mingi,
põdra ja metssea toitumist. Poolveelistest uuritud ondatra ja kotka toitumist. Suurkiskjate
toitumisest uuritud hunti, karu, ilvest.
Vanuselist ja soolist tstruktuuri on päris palju uuritud kõikide sõraliste juures. Seda on
uuritud ka suurkiskjate juures (kogutud hambalõike).
Toidubaasi on uuritud vähestel loomadel. Korralikult on toidubaasi uuritud ainult kopral,
põdral ja ondatral taimetoidulistest.
Ulukite koljud ja jäljed
Põdra ja hirve jälgede erinevus: põdra jäljed suuremad, hirve omad väiksemad ja
ümaramad. Hirve omad meenutavad lamba jälge.
Metskits: jäljed meenutavad väikseid põdrajälgi. Tagumisi sõrgatseid tavaliselt näha ei
ole.
Karu: Meenutab paljasjalge inimese jälge. Esikäpal pikad küüned. Hästi äratuntavad.
Ilves: Jälg ümar nagu kassil. Neli varvast.
Rebane: Nagu väike hundijälg. Kolju piklik, kihvad pikad.