Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.
v~otmem¨arki, s~onastiku originaal on Hiinas kaduma l¨ainud, Jaapanis
osaliselt s¨ailinud.
T¨anap¨aevaseks s~onaraamatuks v~oib pidada 1716.a.
Q¯ýng keisri K¯ ang
X¯ý k¨asul valminud K¯ang X¯ý Z`ýdian. S~onaraamatus
on toodud u. 47 tuhat m¨arki, kasutatakse 204 v~otit, mis on saanud
standardiks ka enamustele hilisematele s~onastikele. M¨arkide suur arv
tuleneb erikujude , millest eespool ka juttu oli, rohkusest.
v~ oetakse sageli aluseks m¨argi korrektse vormi ning vastavate
variatsioonide m¨a¨aramisel.
Kaasaegse Jaapani k~oige p~ohjalikum ja suurem m¨argis~onastik on Tetsu-
ji Morohashi (18831982) toimetatud Daikanwa Jiten [ 74],
kus kirjeldatakse 49964 m¨arki.
17
Suure m¨arkide arvuga paistavad n¨aiteks silma rohu , puu , vee , naise ,
niidi , putuka , metalli jt. m¨argiv~otmed.