Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.
abstraktsioonile on fundamentaalseks aluseks igale m¨argis¨ usteemile.
M¨argi algt¨ahenduse kriteeriumiks peaks seega olema eelk~oige konk-
reetsus, mitte mingi filosoofilise m~otte graafiline v¨aljendus nagu
yin-yang d¨ unaamikal p~ohinevad m¨argiseletused pakuvad.
Viimasel juhul on suund vastupidine, abstraktsest konkreetsele, mi-
da arenguloogiliselt ei saa t~oeseks pidada. Sama tulemuse annab
m¨arkide seletamine l¨ahtudes s~onapere kontseptsioonist. A. T¯od¯o
[ 75] on oma monograafias valinud just sellise tee. Rekonst-
rueerides kanji muistsed h¨aa¨ldused, r¨uhmitab T¯odo¯ need u. 250-ks
homofooniliseks r¨ uhmaks ning annab sinna kuuluvatele m¨arkidele
u
¨htse algh¨a¨alduse ja -t¨ahenduse. Vormilt divergeeruvatena m¨arkide
u
¨hendamine viib aga u ¨liabstraktsete algt¨ahendusteni, mida ei toeta
ei u
¨lalmainitud Long ega ka Peirce m¨argiteooria d¨ unaamika.