jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt veeta. Seoses sellega, et 1956.a. rajati Narva veehoidla ja Narva HEJ ning kaevati kanal
Aastatel 2011–2020 on oodata jaotusvõrkudesse 9 täiendava mini- ja mikrohüdroelektrijaama (MHEJ) liitumist koguvõimsusega 1,224 MW. Kõik nimetatud jaamad ja veskid kujutavad endistest rajatistest taastatud üksusi. Eesti jõgedel leidub veel sobivaid jõuastmeid täielikult uute jaamade rajamiseks, kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures ebaotstarbekalt pikaks ja võib kõne alla tulla kaugemas tulevikus. Erandiks võiks olla Omuti kärestikud Narva jõel, kuhu oleks võimalik rajada jaam võimsusega kuni 30 MW. Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta (joonis 2). Samas on tegemist siiski kodumaise suhteliselt stabiilset toodangut pakkuva taastuvenergia ressursiga, mida on võimaluse olemasolul mõistlik kasutada. Biokütus Biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist, võsast, roostikest ja
Narva linna Väska küla juures luues siin eelduse Krivasoo sillapea tekkeks. 3. veebruaril sai 2. löögiarmee käsu murda sakslaste kaitse lõuna ja põhja pool Narvat ning arendada edu Rakvere suunas. Suuri lootusi pandi ettevalmistatavale mereväelaste dessandile Meriküla juures. Pealetungivate vägede sihiks oli piirata ümber ja hävitada Narva rindel tegutsenud väeosad. 5. ja 6. veebruaril püüdsid vastase väed ületada Narva jõe ülemjooksul Omuti küla juures. Hetkekski ei raugenud võitlused vahetult Narva suunal. Kõik Jaanilinna hõivamise katsed olid lõppenud edutult. Saksa väejuhatus püüdis teha kõik selleks, et vältida nõukogude vägede läbimurdmist Eestisse. 07. veebruaril 1944 toetas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots mobilisatsiooni läbiviimist Eestis, kutsudes lahingulippude alla kümneid tuhandeid eestlasi. Oli alanud Teine Eesti Vabadussõda. 08. veebruaril 1944
Oru asula on maha jäetud o Põlevkivi kaevandamine o Põlevikivi põletamine o Suur osa Alutaguse maastikust on läinud karjääride alla · Veestik o Narva jõgi ainuke suurjõgi, peab kogu aeg endale sängi sügavamks tegema. Georg Lüscher. Narva jõel esineb põhjajää. Vesi võib looduses olla ka veidikene alajahtunud. Kui vool hakkab aeglustuma, siis hakkab tekkima kivide taha põhjajää Omuti kärestik, Narva veehoidla (paisutus ulatub Kuningakülani), vanajõed o Alutaguse põhjaosas kallakus ida suunas Poruni, Gorodenka ja Mustjõi o Alutaguse lääne ja lõunaosast mitmed jõed Peipsisse, loodest purtse koos lisajõgedega Soome lahte o Kui Endla nõgu pidada Alutaguse juurde, siis Pedja jõgi Emajõe kaudu Peipsisse o Järvedest lisaks Kurtna järvedest paikenvad mitmed jäänukjärved
annaabi.ee 
