Kakskeelne laps - II loengu kokkuvõte
pindstruktuuri tasandil. Siis tuleb ütluse sisu vormistada juba keelevahenditega. On otseselt
keelega seotud nagu ka keeleliigutuste tasand, kus alguses pannakse paika inonatsioon ja
järgmisena juba väljaütlemise planeerimine ja realiseerimine. See osa vajab kõige rohkem
tööd. Hääldamine iseenesest paraneb ajas, mida rohkem keelt kasutada seda vähem teed selles
vigu.
Vigu teevad kõik inimesed – need vead on keelevääratused. Arenguvigadeks nimetatakse
näiteks tüvevigu, mitmuse omsastava vigu jms. Neid vigu teevad nii ükskeelsed kui
kakskeelsed. Suktsesiivne kakskeelne teeb lihtsalt viguteisel ajal, oleneb milla ta hakkas keelt
kasutama. Kolmandaks on teisest keelest tulenevad vead. Raskusastmetest on vead erinevad.
Süsteemivigu loetakse raskemateks ja kakskeelsel võib neid rohkem teha. Normivead on
lihtsamad. Kakskeelsetel võib juhtuda ka sellised vigu kus ta kasutab keeleliselt õiget ütlust
vales kohas
annaabi.ee 
