Eesti looduslikud pühapaigad
inimene suhtleb. Hiis ise on kommunikatsioonipartner.
Hiie mõiste on levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis. Lõuna-Eestis kohtadel
teistsugused nimed (nt Himmaste Toromägi)
Hiis kui kalme? See on stereotüüp, tegelikkuses on maastikul hiis ja kalme täiesti
erinevad paigad. Külal on hiis ja külal on kalme, kuid nad asuvad eraldi. Vaid 2.8%
hiiekohtades on seotud mõne kalmepärimusega.
Hiite rühmad:
1. Varased. Pole seotud asustusüksusega; looduslikult omposantses kohas.
Vanem rauaaeg 1100-500 pKr. Seotud kivikalmetega, mis mäel (Kunda) või mäe
kõrval (Purtse, Tõrma). Riitustes keskne koht esivanematel. Mõned kestavad ka
hiljem edasi. Hiie tähendust sel ajal ei tea keegi, leide, mis viitaksid looduslikes
pühapaikades ohverdamisele, ei ole.
Jõelähtme kivikirstkalmed (ca 800 eKr)
Kunda Hiiemägi (üksikud kalmed suurel mäel)
2. Hilised. Külade juures ning nendega seotud. Jäävad mõistlikkusse lähedusse
külade suhtes, kuni 1 km
annaabi.ee 
