Metafoorid, mille järgi me elame
Metonüümia on sarnane isikustamisele, ning metonüümiat nimetatakse sellist juhtumit, kus
kasutame ühte entiteeti selleks, et viidata teisele, esimesega seotud entiteedile, näiteks:
· Singivõileib ootab oma arvet.
Väljendit singivõileib kasutatakse osutamaks reaalsele inimesele, kes oli restoranis tellinud ja
söönud singivõileiba. Sellised väljendid ei käi metafoorse isikustamise alla, kuna me ei omosta
singivõileivale selle paremaks mõistmiseks inimlikke omadusi. Siiski teenib metonüümia osaliselt
samu eesmärke kui metafoorgi.
Metonüümia võimaldab meil märksa täpsemalt keskenduda viidatavate nähtuste teatud kindlatele
aspektidele. Metonüümsed mõisted moodustavad osa meie tavalisest argimõtlemisest, toimingutest
ja ka kõnelemise viisist, näiteks:
· Publiku hulgas oli rohkesti tundmatuid nägusid.
· Müügiesindusse oleks mõnd uut nägu vaja.