Eleaatide koolkond
muutuma, liikuma. Täiusliku olemisena omistab Parmenides olevale veel kerakujulisuse, kuna
kreeklased pidasid kera kõige täiuslikumaks stereomeetriliseks figuuriks. Kerakujulisus on kõige
“täiuslikum” vorm selle tõttu, et siin on vahemaa pealispinna igast punktist keskpunkti alati üks.
Olevale “rakendatuna” tähendab see Parmenidese jaoks seda, et olev ei saa kusagil rohkem või
vähem olev olla, vaid omab igalpool sedasama (omoion) tegelikkusemäära (DK B 8,44-49).
Doxa maailm. Olles esitanud mõtlevale tähelepanemisele avaneva oleva terviku iseloomulikud
karakteristikud lausub jumalanna:
Sellega peatan sulle usutava kõneluse ja mõteldu varjamatuse ümber; sellelt aga saa surelike
arvamisi teada minu sõnade ehitust kuuldes. DK B 8, 50-52. Tlk. Tõnu Luik.
Järgneb luuletuse teine osa, mis esitab ühe doxa`s antud maailmakäsituse. Muidugi on teose
selline ülesehitus ikka ja jälle küsimusi tekitanud
annaabi.ee 
