- Kollektiivis kogenenud info edasi andmine ühelt sugupõlvelt teisele - Kas bioloogiline evolutsioon jätkub? - loodusliku valiku mõjujõud (väheneb) stabiliseeriv valik (nõrgeneb) - Inimese mõju teistele liikidele bioevolutsioonis? Australopithecus afarensis: - 4 milj - Ajumaht 500 ml - Tugevad lõuad Homo abilis - 2.1- 1.6 milj a tagasi - Esimene perekonna Homo esindaja - 2-jalgsus - Omnivoorlus- kõige söömine (valk -> energia-> aju areng) Homo erectus - Levis välja Aafrikast Aasiasse, Euroopasse Päris inimene - Ehk tark inimene - Homo sapiens Homo floriensis - 1 m pikkused - Elasid veel 12 000 aastat tagasi - Hävisid ilmselt vulkaani purske tagajärjel -
eelse perioodi tasandil (võrreldes inimahvidega). Näiteks: järglased väga abitud sünnijärgsel ajal, mis kestab kuid. Hiline hammaste ilmnemine ja vahetumine. Luustumistuumade hiline kujunemine. Hiline suguküpsus. Hiline kahel jalal liikumine. Bioloogiline roll: seoses kahel jalal liikumisega pidi sünnieelne areng oluliselt kiirenema ja lühenema. Tingis paiksema eluviisi ja võimaldas eluiga pikendada. 4. Omnivoorlus- kõige söömine. Tõendid: segatüübiline hammastik, keskmise pikkusega seedekulgla, seedenõrede ja seedeensüümide koostis. Eelised: järjepidevam toiduga varustatus, toidu kõrgem energeetiline väärtus, toidu mitmekülgsem bioloogiline koostis, suure hulga ühendite saamine valmiskujul ilma nende sünteesile ressursse raiskamata. 5. Geneetilise süsteemi muutus- Inimese erinevus inimahvidest jääb alla 2% (DNA).
annaabi.ee 
