J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
nt Revolutsiooninõukogu jne). Riigipea ei ole subordineeritud parlamendile, ehkki teatud süsteemi
korral valib teda parlament (kaudne poliitiline sõltuvus).
58
Riigipea staatust iseloomustab:
1) riigi esindusfunktsioon ja sellega seonduvad auõigused, seejuures ka ex officio õigused riigi
esindamisel (ex officio - õigus esindada riiki ilma erivolituseta - aluseks on põhimõte jus
representationes omnimodae: riigipea tahteavaldus loetakse riigi tahteavalduseks);
2) juriidiline eristaatus ehk immuniteet;
3) riigipea positsioon (pädevus laiem või kitsam) sõltub suuresti sellest, kas tegemist on
parlamentaarsete või võimude lahususe või neid ühitava segasüsteemiga. Süsteemis, kus president
on sisuliselt ka valitsuse juht (USA), on tema pädevus lai ja positsioon väga tugev. Kui president on
enamasti vaid esindusisik (Saksa LV) , siis on tema positsioon nõrk (pädevus piiratud ja ammendav)
annaabi.ee 
