püüdma. Nn. Kofuni perioodil (300-600 a. m.a.j.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise tähenduse ja tätoveerimine määrati karistuseks kuritegude eest. Ka tänapäeval seostatakse Jaapanis tätoveeringuid peamiselt maffia, kurjategijate ja alama rahvaga. 1.2. Euroopa Euroopas levis tätoveerimine koos maadeuurimise arenguga. XVIII sajandi lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani avastusretkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai, kes lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma mõnd väikest diskreetset kehakaunistust. Omnaid peeti ühtaegu üllaks metslaseks ja Londoni esimeseks värdeksponaadiks. Ehkki Põhja-Ameerikas kandsid tätoveeringuid põliselanikud indiaanlased, pidasid uusasukad seda siiski ka ülemkihi tunnuseks. 1.3. Materjal Tätoveerimine on üks kehakaunistamise erivorme. Et saada nahale püsiv kujutis, vigastatakse
kunst säilitanud oma salapära. Uskumused Kofuni perioodil (300600 a.) kaotasid tätoveeringud Jaapanis senise tähenduse ja tätoveerimine määrati karistuseks kuritegude eest. Praegugi seostatakse Jaapanis tätoveeringuid maffia ja kurjategijatega. Euroopasse jõudis tätoveerimine maadeuurimise aegu. 18. saj. lõpul tõi kapten Cook Vaikse ookeani retkelt kaasa paksult tätoveeritud polüneeslase Omnai. Polüneeslane lõi Londoni kõrgkihi seas selliseid laineid, et nood hakkasid endalegi nõudma tätoveeringut. Tätoveeringut omasid ka sellised ajaloolised isikud nagu: kuningas Georg V, Rootsi kuningas Oscar ja ka Winston Churchilli ema. Tätoveering oli sajandeid ülikulukas lõbu, mida tavainimene endale lubada ei saanud. Teise maailmasõja saabudes sai tätoveeringust sõjaväelase tunnus, mis viitas riigitruudusele. Pärast sõda levis tätoveerimine laiali ning
annaabi.ee 
