Esindus ei hõlma õigusvastast käitumist. Esinduse piirid määrab ära Taluvus- ja näivvolitus (TsÜS § 118 lg 2). esindusõigus. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS § 117 lg 1). Esindusõigust Tegemist on seaduse fiktsioonist tuleneva volitusega. Nimetatud volitusi ei anna esindatav eraldi tahteavaldusega. Kui esindatav teab teise reguleerivaid norme nimetatakse ka omistusnormideks. Lisaks esindusele on omistusnormideks ka nt TsÜS § 31 lg 5 (juriidilise isiku isiku tegutsemisest tema nimel ja talub seda ning kolmandal isikul on mõistlik uskuda, et tegutsejale on antud volitus esindatava nimel organi tegevuse omistamine juriidilisele isikule). tegutsemiseks, siis on tegu nn. taluvusvolitusega
(vt TsÜS § 115 lg 1). Esindajale õiguslikke tagajärgi esindus reeglina kaasa ei too (va esindusõiguse piiride ületamisel). Esindus ei hõlma õigusvastast käitumist, vaid üksnes tehingute tegemist. Eristatakse: a) aktiivset ja b) passiivset esindust. · Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel (TsÜS § 117 lg 1). Esindusõigust reguleerivaid norme nimetatakse ka omistusnormideks (lisaks TsÜS § 31 lg 5). Lisaks esindusele on omistusnormideks ka nt TsÜS § 31 lg 5 (juriidilise isiku organi tegevuse omistamine juriidilisele isikule). Organi käitumine ei ole vaadeldav esindajana tegutsemisena, küll aga loetakse juhatus suhetes teiste isikutega seaduslikuks esindajaks. · Esindusõigusest puudutatud isikute huvid ja nende kaitse. Esindaja kaudu kolmanda isikuga tehing tegemisel osalevad subjektid on: esindatav, esindaja ja kolmas isik.
annaabi.ee 
