tulid pärast teda; üht uuris ta üldisel kujul, teist meelelisemal." On tõenäoline, et ta tõesti külastas Egiptust, sest tal oli Niiluse üleujutuste teooria. Herodotos toob ära kolm seletust faktile, et Niilus ainukese jõena tõuseb suvel ja langeb talvel, kuid ei maini nende autoreid. Kuid filosoofide arvamused ja paljud hilisemad autorid omistavad esimese seletuse Thalesele. See on võetud Aristotelesele omistatavast raamatust Niiluse üleujutusest, mida tundsid kreeka kommentaatorid, kuid mis on säilinud vaid ladinakeelse kokkuvõttena 13. sajandist. Seal omistatakse esimene Herodotose mainitud teooriatest Thalesele, teine Euthymenesele Massaliast ja kolmas Anaxagorasele. Need nimed on tõenäoliselt võetud Hekataioselt, ja see teeb tõenäoliseks, et Thales tõesti käis Egiptuses. Thalese seletus on vale: tegelikult põhjustab Niiluse üleujutusi suurvesi lume sulamisest
tööstuslike ja ärialaste rakenduslike vajaduste rahuldamiseks, aga ka tervishoiu- ja ohutusalaste nõuete tagamiseks vajalik kasutada suurema usaldatavusega nn. laiendmääeamatust. Kusjuures laiendmääramatus on ette nähtud selleks, et anda mõõtesuuruse väärtuse ümber niisugune väärtuste vahemik, mis eeldatavalt sisaldaks võimalikult suurt osa mõõtesuurusele mõeldavalt omistatavast väärtuste jaotusest. 90. Laiendmääramatuse abil esitatav vahemik Määramatust, mis tagab mõõtetulemuse ümber esitatud nõuetele vastava vahemiku esitamise, nim. laiendmääramatuseks ja tähistatakse U tähega. Laiendmääramatus U saadakse liitstandardmääramatuse u(y) korrutamisel katteteguriga k vastavalt valemile (1.5). Mõõtetulemus on seega esitatav kujul Y=y±U, millest tuleb aru saada nii, et mõõdetava suuruse Y väärtuse parim hinnang on
annaabi.ee 
