Biheivioristlik paradigma
käitumise kohta käivateks väideteks üks osa laiemast reduktsionistlikust projektist, mille
eesmärk on teaduse keelekasutuse reglementerimine. (Hempel 1949)
Teine mõjukas filosoofilise biheiviorismi formuleering lähtub Gilbert Ryle'ilt. Tema
kartesiaanliku dualismi kriitika põhineb seisukohal, et mentaalseid predikaate (mental
predicates) kasutatakse tihti omistamaks inimestele kalduvust teatud viisil käituda. Ryle'i
järgi on sellistel omistamistel tingimuslike, seadusele sarnanevate lausete kuju, selliste
lausete ülesanne ei ole aga käitumisega põhjuslikult seotud sisemiste, füüsiliste või
mittefüüsiliste seisundite esinemisest raporteerimine. Taolised laused lubavad järeldada
vaid seda, kuidas agent käitub juhul kui teatud tingimused on täidetud. Ryle jaoks on
eeldus, et kogu mentaalse mõistestiku deklaratiivsel kasutusel on mingi fakte või nende
esinemist kirjeldav ülesanne, kategooriavea tegemine