JOSQUIN DESPREZ
Barokiajastu saabudes tema mõju vähenes. 18. ja
19. sajandi inimeste jaoks jäi ta Rooma koolkonna suurkuju Giovanni Pierluigi da
Palestrina varju, kelle muusikat peeti polüfoonia tipuks. 20. sajandil hakkas Josquini
populaarsus siiski jälle tõusma, kuni uurijad on teda jälle hakanud pidama ajastu suurimaks
ja edukamaks heliloojaks. Richard Sherr kirjutab oma teose "Josquin Companion"
sissejuhatuses (pidades silmas Josquini loodud teoste hulga vähendamist ekslike
omistamiste tõttu): "Josquin elab selle üle, sest tema muusika paremik on tõesti nii
suurepärane nagu kõik on seda alati arvanud."
Joonis 3. 1611. aasta puulõige, kopeeritud nüüdseks kadunud õlimaalilt, mis tehti Josquini eluajal
(https://et.wikipedia.org/wiki/Josquin_des_Prez#/media/File:DESPREZ.jpg)
1950. aastatest alates on tema kuulsust kasvatanud järjest suurenevad salvestusvõimalused
ja salvestiste levitamine. Samuti on järjest rohkem ansambleid, kes pühenduvad 16. sajandi