Alustame nüüd lausete käsitlemist, piirdudes olulisemate põhilausetega (tavakasutajal läheb muid liike harva vaja). Iga lause on teatav list. Lausete vahele pole vaja panna mingeid eraldajaid. Üks levinumaid lauseid on omistamislause. Tema lihtsaim kuju on (setq muutujanimi avaldis) Avaldise väärtus muutujanimele omistataksegi. Omistamislauseteks on seega: (setq summa (+ A B C 7.5)) (setq nimi "Mart") (setq punkt `(5.6 8.4 7)) Mitut järjestikust omistamislauset võib ühendada ühte omistamislausesse, mida on mõistlik vormistada struktuursel kujul (alustav ja lõpetav sulg täpselt kohastikku), näiteks: (setq summa (+ A B C 7.5) nimi "Mart" punkt `(5.6 8.4 7) ) 39 Järgmisena võetakse vaatlusele aritmeetilised laused. Liitmislause kujuga (+ arv1 arv2 ...) leiab arvude summa (erijuhtu vt. allpool). Näiteks
mis tahes). Mida peab tegema, et vahetada muutujate A ja B väärtused omavahel ära? Kui Te jääte selle ülesande lahendamisel hätta, siis siin on väike vihje. 2. On antud viis muutujat A, B, C, D ja E ning nende väärtused vastavalt 7, 1, 4, 9 ja 2. Tehke vastavad muutujate väärtuste omistamised selleks, et muutujate A kuni E väärtused oleksid kasvavas järjekorras. Leidub lahendus, mis nõuab 5 omistamislauset. 3. See ülesanne on eriti neile, kes esimesest kahest ülesandest mängleva kergusega jagu said. Mis muidugi ei tähenda, et teised seda lahendada ei võiks ;-) Ehitati selline arvuti, millel on andmete hoidmiseks väga suur tekstirea kujuline mälu. Sisendandmed pannakse enne töö algust sellesse ritta ja tulemused võetakse sealtsamast tekstireast pärast programmi töö lõppemist. Sellise arvuti programm asub eraldi ja koosneb lausetest kujul