Meretranspordi geograafia
Alalisteks nimetatakse neid seetõttu, et nad asuvad alati ühes ja samas oookeani osas.
Perioodilised hoovused tekivad regulaarslt mingite kindlate ajavahemike möödudes kindlas järjestuses, näiteks hoovused, mis
on tingitud tõusudest ja mõõnadest.
Ajutised hoovused tekivad ebakorrapäraste loodusnähtuste tulemusena, näiteks tuulte mõjust.
Vertikaalisuunaliselt jagunevad hoovused pinnapealseteks ning põhja- ja põhjalähedasteks hoovusteks, füüsikalis-keemilistelt
omdustelt aga soojadeks ja külmadeks, soolasteks ja riimveelisteks.
Maailmamere troopilises osas, kus puhuvad alalised passaattuuled, moodustuvad lõuna- ja põhjapool ekvaatorit võimsad
läände suunduvad passaathoovused. Kohates oma teel mandri idarannikut, tõuseb seal hoovuse survel veetase ning muutub suund
- põhjpoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Neljakümnendatel laiuskraadidel mõjutavad veemasse peamiselt
läänetuuled mistõttu hoovused keeravad ida ja põhja - ida suunda
annaabi.ee 
