Vea nimetus Põhjused(P) ja nende kõrvaldamised(K) 1.Niidiaasad niidi pealispinnal P:niitide ebaõige pinge(pealmine niit pingul, alumina lõtv) K:lõdvendada esmalt pealmist niiti, siis pingutada alumist. 2.Niidiaasad riide aluspinnal P:niitide ebaõige pinge(alumine niit pingul, pealmine lõtv) 3.Pingul õmblus(kroogib) P:mõlema niidi ülemäärane pinge K:lõdvendada mõlemat niiti alates alumisest 4.Lõtvõmblus P:mõlema niidi vähene pinge K:pingutada mõlemat niiti alates alumisest 5.Pistete vahelej...
ÕMBLUSTÖÖSTUSE JÄÄTMED ja NENDE KÄITLEMINE. Koostas: JÄÄTMED . Peamised jäätmed, mis õmblustööstuses tekivad on erinevat sorti riide jupid, ribad jms. Samuti ka keemia, mida riiete töötlemiseks kasutatakse. Jäätmeteks saab tegelikult lugeda ka prügi, mille põhjustajaks on töötajad ise ; toidujäätmed, taara (kõiksugused pudelid), plastik karbi jms. Nagu igas teises tööstuses leidub ka õmblustööstuses ohtlike jäätmeid. (nt. igasugune tuleohtlik keemia vms). Ohtlike ja ka muude jäätmete kokku sattumise vältimiseks tulebki jäätmeid sorteerida. JÄÄTMETE KÄITLEMINE. · 1. Jäätmete käitlemine on kk. sõbralik tegu. Selle tulemusena saab materjale taas kasutada ja seeläbi säästetakse loodus ressursse. · 2.Inimeste kk. teadlikus ja vastav käitumine parandab otseselt elukk. : metsa alused on puhtad ja tervist ei kahjusta ohtlikud jäätmed. · ...
Taskutega pajalapp 1. Lõikame kahest erinevast kangast(punane ja kollane) ja vatiinist välja detailid mõõtudega 20 x 100 cm. 2. Asetame punase kanga pahemale poole vatiini ning omakorda selle peale kollase kanga pahema poole ning kinnitame nööpnõeltega. 3. Seejärel tepime kangad ja vatiini diagonaalselt läbi.Lihtsamaks teppimiseks võib kasutada maalriteipi.St kleebime maalriteibi diagonaalselt ühest nurgast teise ja õmbleme kihid teibi kõrvalt läbi, 3 cm kauguselt.Jõudes nurgani kleebime teibi risti õmblustega ning jätkame õmblemist kuni kõik on läbi tepitud. 4. Seejärel rullkandime pajalapi lühemad otsad 5 cm laiuse kandiribaga. 5. Voldime pajalapi kummastki otsast 25 cm sissepoole,et moodustaksid taskud,seejärel kinnitame 0,5 cm kauguselt,jättes taskuavad. 6. Järgmiseks teeme ripu...
SUURE PÕLLE TÖÖTLEMINE 1) Võtame põlleks vajalikud mõõdud ning lisame õmblusvaru. Põlle pikkus: 85 cm + õv 6,5 cm(alläärde 2,5 cm ja ülemisse serva 4 cm) Põlle laius: 75 cm + õv 2 cm ( külgedele 1 cm) Vöö pikkus keha ümber: 140 cm + õv 1cm ( otstesse 0,5 cm ) Vöö pikkus kaela ümber : 45 cm + 1 cm Vöö laius: 8 cm + õv 1cm (2xvööpaela valmislaius ja 2x0,5 cm ) Tasku pikkus: 15 cm + õv 5,5 cm(alläärde 1,5 cm ja ülemisse serva 4 cm) Tasku laius: 25 cm + õv 3 cm ( külgedele 1,5 cm) 2) Lõikame välja põlle detailid. 3) Töötleme põllepaelad. 4) Töötleme lõikeservad kahekordse palistusega ja kinnitamisel jäävad põllepaelad palistuse vahele. 5) Valmistame tasku. a. Äärestame lõikeservad ehk küljed ja allääre b. Töötleme käänise osa nurgad ehk taskuava. c. Töötlem...
Piste moodustamise protsessid võib jagada viieks momendiks: I. Nõel liigub läbi riide alla alumisse piirasendisse. Tõusmisel 2 mm võrra ülespoole tekib nõelasilma juhtsoone poole niidi aas, mille haarab süstiku üks nokk. II. Süstiku nokk venitab pealmise niidi aasa pikemaks ja hakkab seda viima ümber alumise niidi pooli. Samal ajal laskub niiditõmmik alla ja annab pealmist niiti süstikule järele. Nõel jätkab tõusmist ülespoole. III. Süstik on teinud 180 kraadise pöörde, niidi aas libiseb poolilt maha, samal ajal tõuseb niiditõmmik järsult üles ja tõmbab piste kokku. IV. Nõel tõuseb ülemisse asendisse. Hammastik tõuseb üles ja nihutab riide ühe piste pikkuse võrra edasi. V. Süstik teeb veel ühe täispöörde tühikäigul selleks et teised tööorganid jõuaksid liikuda tagasi algasendisse. Protsess kordub.
Süstikpiste omadused:1)Piste on raskesti hargnev,2)Suure tõmetugevusega ,3)Väiksese venivusega,4)väike niidikulu. Süstikpiste moodustamise tööorganid:1)Nõel-viib niidi läbi kanga kuni süstikunokani.2)Süstik-haarab nõela poolt moodustatud niidi aasa.3)Niiditõmmik-tõmbab rullilt niiti lahti ,annab nõelale niiti ette ja tõmbab piste kokku.4)Hammastik-Nihutab riiet iga piste järel.Hoiab kangast paigal.5)Presstald-surub riiet vastu hammastiku ja nõelaplaati. Universaalõmblusmasine osad.1)Hooratas-mootorist tulev liikumine suunatakse rihma abil hoorattale.2)Niidijuhik-taksitavad niidi keerdumist.3)Presstalla regulaator-saab keerata kõrgemale ja madalamale presstalda.5)Niiditõmmik-Alla liikudes annab nõelale niiti ette.5)Presstald-surub õmmeldava materjali nõelaplaadi vastu , hoides ära materjali nihkumise.6)Süstikuplaat-nõelaplaadi kõrval olev liikuv plaat,mille all on piste moodustamiseks vaja minev süstik ja süstikupesa.7)Mõelaplaat-on hamm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
