TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.-19.SAJANDIL - REFERAAT
Sisuliselt tähendas see kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise
saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 15. sajandil hakati pagenud talupoegi tagasi
tooma või nõuti neid välja- põhimõtteks oli: ,,Mees või võlg".
Väga paljudes eramõisates mindi 16. sajandil peaaegu täielikult üle loonusrendilt
raharendile. Talupoegade vastuhakke esines palju väljendudes kaebuste esitamises
mõisnike peale, vastuhakkamistes mõisasundijaile ning minema kolimistega. Kuna
talupoegade omavolinine ümberasumine teise feodaali valdustesse oli muutunud pea
massiliseks, võtsid mõisnikud piirkonniti vastu vastastikulise otsuse, mis ütles, et
pagenud talupoeg tuleb välja anda. 1458. aastast on säilinud selline kokkuleppe
Tartu piiskopkonnast. Moodustati Adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse
adrakohtunikud.
15. sajandil sai alguse ka talupoegade müümine maast ja perest lahus. Esialgu säilis
talupoegadel küll omandiõigus vallasvarale, kuid 16. sajandi algusest piiras seda
annaabi.ee 
