aminohapete radikaalide vastastikused toimed. Viimase taseme ehk tertsiaarstruktuuri stabiliseerivad nõrgad sidemed. Tänu mittekovalentsetele sidemetele struktuuris on selle teke äärmiselt kiire, spontaanne, kooperatiivne protsess nõrkade polüptiidahelate vahel. Kuna nõrku sidemeid on ahela erinevate osade vahel väga palju, on struktuur tegelikult tugevalt stabiliseerunud. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 36-37) Neljanda järgu struktuurist moodustab kvaternaarstruktuur, kus omavel on ühinenud kaks või enam polüpeptiidi (näiteks hemoglobiin). 3 Valkude elementaarne koostis Valkude koostisesse kuuluvad järgmised elemendid: Süsinik 48,0...55,0 % Vesinik 5,0...7,5 % Hapnik 20,0...34,0 % Lämmastik 15,0...19,5 % Väävel 0,3...2,5 % Peale loetletud komponentide sisaldavad mõned looduslikud valgud P, Fe, I, Cu, Zn, Br, Mn, Ca jt. elemente. Mainitud elementide sisaldus on tavaliselt madal (0,00001..
aminohapete radikaalide vastastikused toimed. Viimase taseme ehk tertsiaarstruktuuri stabiliseerivad nõrgad sidemed. Tänu mittekovalentsetele sidemetele struktuuris on selle teke äärmiselt kiire, spontaanne, kooperatiivne protsess nõrkade polüptiidahelate vahel. Kuna nõrku sidemeid on ahela erinevate osade vahel väga palju, on struktuur tegelikult tugevalt stabiliseerunud. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 36-37) Neljanda järgu struktuurist moodustab kvaternaarstruktuur, kus omavel on ühinenud kaks või enam polüpeptiidi (näiteks hemoglobiin). Joonis 1. Valgustruktuuride tasemed ülevalt: primaarstruktuur, sekundaar-, tertsiaar- ning kvaternaarstruktuur 6 1.3. Valkude elementaarne koostis Valkude koostisesse kuuluvad järgmised elemendid: Süsinik 48,0...55,0 % Vesinik 5,0...7,5 % Hapnik 20,0...34,0 % Lämmastik 15,0...19,5 % Väävel 0,3...2,5 %