Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus
Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid
paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või
koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka
palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma
elanikkonnale.
·
2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist?
3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad
olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest?
· Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike
õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja
käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna
kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid
makse