Konspekt 2
arvele" järjest uusi eluvaldkondi - see on eelduseks uute õiguse instituutide formeerumiseks.
Teiselt poolt ilmneb haldusõiguse normide iseloomu osas selge seos käesoleva sajandi
teisel poolel ilmnenud tendentsiga - riik vähendab imperatiivset ning detailset regulatsiooni
ning õigusnormides kasutatakse järjest enam deskriptiivset keelt (kõneviisi), levib ka soft law
tüüpi regulatsioon.
Haldusõiguse normistikus on olulisel kohal veel need, milledega reguleeritakse riigi- ning
omavalitsusteenistujate õiguslik seisund, avaliku teenistuse alused, tingimused ning kord,
aga samuti pädevus otsustusprotsessis ja eriti: diskretsiooni ehk suva maht oma ülesannete
teostamisel ning suhtlemisel rahvaga. Iga haldusõiguse normi puhul on kohustatud või
õigustatud isikuks haldusorgan või ametiisik, kuid teatavatel juhtudel ka kodanikud ning
juriidilised isikud. Ka haldusõiguse normid on loogilise struktuuri poolest valdavalt H - D tüüpi
ning regulatiivsed.
P. 2.3