Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni
Päts). Sel
ajal asusid enamlaste laevakaravan ja sakslaste eelsalgad Tallinnas. Mandril said võimu
rahvusväeosad ja vabatahtlikest Omakaitse (heisati sinimustvalged lipud) kokkupõrkeid oli
vene sõduritega. 25.veb. asendati Eesti lipud Saksa Keisririigi omadega Lenini valitsus anus
rahu : märtsi algul sõlmiti Bresti rahu (Venemaa loobus läänevaldustest, hiljem loovutas ka
Eesti- ja Liivimaa).
Saksa okupatsioon : (veb-nov 1918) 3.märts : omavalitsustasustustes ots baltisakslastele,
eesti seltsid ja erakonnad keelati, rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali, enamluses
kahtlustatud lasti maha või arreteeriti, juhid nt. Päts saadeti Ida-Preisimaale vangi. Venemaale
põgenes ka Laidoner. Keeleks sai saksa keel, mõisad ja muu omand tagastati omanikele,
põllumajandussaadusi saadeti Saksamaale, tehased soikusid, tööpuudus suurenes, linnad olid
näljas. Rüütelkonnad arendasid tegevust ühinemiseks Saksamaaga kutsuti kokku