Eesti uusaeg
Rüütelkondade kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused.
Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja
tegevusalast. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kugu tuli valida esindajad ka
mitte eriti jõukatest kihtidest. Muudeti maksukorraldust. Tuli pearahamaks, hakati
korraldama perioodilisi hingeloendusi.Siiski lubas Katariina II mõisnike mõisad pärus-
omandiks kuulutada.Piirati omavalitsusstruktuui, omavalitsusorganid olid palju rohkem
riigivõimu kontrolli all. 1796.a peale Katariina II surma taastati endine valitsemisviis.
Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele,
riigi- ehr kroonumõisaid, mida riik rentis riigiteenistuses olnud aadlikele ja kirikumõi-
sad ehk pastoraadid, kus elasid kirikuõpetajad. Muutus tähtsaks teraviljaeksport, mis
varauusajal kahekordistus. Peamiselt talirukis ja oder, vähem kaer ja nisu. Hakati
annaabi.ee 
