Riik ja erinevad organid
(nt linnas, maakonnas või vallas.) Oma iseloomult on kohalik
omavalitsus dualistlik institutsioon. ühelt poolt on ta riikliku halduse üks lüli, mis luuakse
riikliku tahte teostamiseks riigi teatud haldusterritooriumil. Kohaliku omavalitsuse
territoriaalsed piirid määrab tavaliselt mitte suva, vaid looduslikud, majanduslikud ja
ajaloolised tõsiasjad, mis seovad teatud piirkonna elanikke elanikke omavahel tihedamalt kui
naaberpiirkondade elanikkonnaga. Kuivõrd omavalitsus moodustatakse omavalitsuspiirkonna
kodanike poliitilise tahteväljendusega ja ta täidab oma ülesandeid suhteliselt iseseisvalt. Siis
on kov-il poliitilise institutsiooni tunnused ja teatud analoogia osariigiga liitriigi koosseisus.
Oluliseks erinevuseks on aga see, et omavalitsusel puudub suveräänsus.
Omavalitsuse erilist seisundit kaasaegses ühiskonnas rõhutab Euroopa Nõukogu poolt 1985.
aastal vastu võetud Euroopa Kohaliku omavalitsuse harta. Selles on sätestatud reegel, mille
annaabi.ee 
