kriisireguleerimine jmt. ning (2) maakonna elanikkonna ühishuvide ehk maakonna tasakaalustatud arengu tagamine. Viimane omakorda on selgelt omavalitsusliku iseloomuga protsess, kuivõrd eeldab elanikkonnalt saadud mandaati, mida maavanemal aga paraku ei ole. Ka maakondliku omavalitsusliidu ülesannete hulgas on vastutus maakonna tasakaalustatud arengu eest. Kuna maakonna tasakaalustatud arengu tagamine on ülesandeks nii maavanemale kui maakondlikule omavalitsusliidule, on nende vastutus ja rollid hägustunud. Ometi ei saa sellest järeldada, et maakondlik haldusjaotus ise on oma aja ära elanud, pigem vajab see kaasaja vajadustele vastavat halduse ümberkujundamist.
Selle dokumendi printsiibid aga reaalset rakendust piisavas ulatuses ei leia. c) Eesti haldusjaotus, regionaaltasand ja KOV arv aastal 2007 Eesti riiklikus halduskorralduses võib 2007 eristada kolme tasandit: riigi, kohalik ja regionaalne. Regionaaltasand jaguneb toimepiirkonnaks (riigiasutuste piirkondlik võrgustik) ning regiooniks (maakond). Maakonna tasakaalustatud areng on ülesandeks nii maavanemale ja maavalitsusele kui maakondlikule omavalitsusliidule. Regionaalne juhtimistasand on avaliku halduse kolmest tasandist keerulisim, kuna selles toimub nii riiklik kui omavalitsuslik juhtimine. Riiklik juhtimine avaldab ennast osalt dubleerivalt kahe vormina: territoriaalne juhtimine (maavanem + maavalitsus) ja haruline juhtimine (riigi kohaldusüksused). Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni. Esmalt maavalitsus, mille
annaabi.ee 
